Reviews

Ma kaalusin päris pikalt, mis punkti see raamat panna - punane pealkiri, Jaapanlasest autor, kena kaanepilt, eesnime viimase tähega algav pealkiri, varjunimega autor... aga lõpuks leppisin, et panen selle siia punkti, sest Soseki ja mina? Andke andeks, aga ma kõnnin temast pidevalt suure kaarega mööda. Ükskord proovisin lugeda tema esimest raamatut, "I am a cat" ja see oli minu jaoks nii igav, et alguses see üldse ei edenenud ja umbes poole peal andsin alla ega lugenud seda lõpuni. Asja teeb muidugi hullemaks see, et kõik kiidavad siin teda - Soseki on üks jaapanlaste lemmikkirjanikke. Ta oli kunagi isegi 1000-jeenise rahatähe peal. Ma ei suuda kokku lugeda kõiki neid kordi, kui minult kui raamatusõbralt on küsitud, et kas ta mulle ka meeldib... Ja kuidas ma olen siis vaguralt naeratanud, lastes sellel müstilisel naeratusel teha oma töö. Õnneks on Soseki nii armastatud, et naeratusest piisab ja ma ei pea reetma oma sisemisi mõtteid selle autori kohta, tehes suu lahti.

Aga selle raamatu kaanepilti nähes mõtlesin küll, et äkki ma proovin veel. Tellisin ära ja sirvisin natuke ning nii see raamat mul seisma jäigi. Kuna aga ta mul olemas oli, võtsin ma selle lõpuks ette ja mul on väga hea meel, et ma seda tegin.

20. sajandi alguse Tokyo, kus segunevad vana ja uus, kus jaapani ideede kõrval on kasvama hakanud lääne omad. Daisuke on kahekümnendates aastates rikkast perekonnast pärit mees, kellel puuduvad igasugused ambitsioonid ja kes on täiesti rahul oma kulgeva elustiiliga. Ta arendab ennast intellektuaalselt ja naudib elu. Kuid samal ajal muretseb ta pere tema tuleviku pärast: millal mees küll abielluda kavatseb? Daisuke on keeldunud mitmest igat moodi heast partiist, sest ta on põhimõtteliselt abielu vastu. Kõik on korras selle hetkeni, kui saatus viib ta kokku oma kunagise sõbra ja tolle haiglase naisega. Ta hakkab mõistma asju, mis talle enne korda ei läinud ja on valmis loobuma isegi oma mugavast elustiilist, et teha seda, mis talle on oluline.

Daisuke ideed, tunded ja mõtted on ilmselt tuttavad ka tänapäeva jaapanlasele. Ja samas kritiseerib see teos ka Jaapani ühiskonda, suhtumist, põlvkondadevahelisi suhteid. Sellel on hea järelsõna.

Kaalun, et võtan mõne teise Soseki raamatu ka veel see aasta ette - ikkagi ju klassik.

nikkikeeps's review against another edition

Go to review page

reflective slow-paced

3.0

ihashem's review

Go to review page

And then, a story about a man and his role in society. Where he stands as a breadwinner and a man of honour. Natsume Soseki gives us a glimpse into Japanese culture and its expectation of men, by delving deep into the inner thoughts of the protagonist Daisuke.

'Daisuke would silently ponder to what end he had been born into this world'. 'Maybe you can work furiously, but it's hard to work sincerely. If you're working in order to eat, which do you think is the main object work or food?' Here we see multiple examples of how Soseki cleverly asks the big questions through the protagonist, one wonders how much of Daisuke's thoughts and emotions belong to Soseki. In this own right Soseki is a genius writer, he ends Daisuke's journey of philosophical discovery and urge to understand the world, by portraying him as a character who knows nothing and has no respect for tradition and family honour. '... you are a fellow who doesn't understand anything at all. There's nothing more dangerous in the world than a person who doesn't understand.'

For those seeking to read Japanese translation Soseki is a brilliant author and the Norma Moore Field translation to be excellent.

rocknroulette's review against another edition

Go to review page

5.0

daisuke ilginç bir karakterdi, miçiyo’ya aşık olduğunu kendisine itiraf edene kadar gerçek biri gibi değildi ancak sevdiğim bir karakter oldu. nedeni belki kitabın daisuke’nin ağzından yazılmasıdır ama miçiyo ile ilişkilerinin ahlaksız olduğunu düşünmedim, hatta oldukça saf buldum. 1900ler japonyasının ahlak anlayışından uzak olmam da nedenlerden biri olabilir.
sonu kokoro kadar iyi olmamakla birlikte, sōseki’nin elinden çıktığından olsa gerek beni etkiledi.

not: ithaki lütfen the gate’i de çevirt (ama bu sefer en azından yazım yanlışı olmasın)