Scan barcode
A review by kittymamers
Before by Carmen Boullosa
1.0
kui see on Mehhiko kirjanduse üks paremaid näiteid ja auhinnatumaid autoreid (nagu ees- ja järelsõnad jm allikad kinnitavad), siis... ma isegi ei kujuta ette, milline võiks olla keskpärane või halb Mehhiko kirjandus, aga ma järele uurida ka ei plaani.
olin seda iseenesest mitte paksu raamatut juba esimese peatüki keskel pooleli jätmas, sest ma ei saanud MITTE MILLESTKI aru. siin on keegi, kes väidab, et ta on surnud, ja kirjeldab oma sündimist, kusjuures ta ema ei ole tema ema, aga samas on neid (emasid?) kaks tükki. näiteks.
aga kuidagi ikka venitasin teise peatükki välja ja sealt alates läks lugu koherentsemaks - justkui ikkagi oli ühe väikese Mehhiko tüdruku lapsepõlvelugu. kohutavalt palju maagilist realismi küll sinna juurde, teda muudkui jälitasid mingid sammud ja ründasid käärid ja diskrimineeris eukalüptipuu ja ma isegi ei julge mainida maagilist riidekappi (ei olnud nagu Narnia). nagu öeldud, polnud pikk raamat, aga ma ausalt ootasin pikisilmi, et sureks ära kõik, keda lubati, et surevad, sh peategelane (kes, õigus küll, oli algusest peale surnud) ja saaks ühele poole selle looga.
ja ma ikkagi poleks mitte millestki aru saanud, kui poleks lugenud eessõnast vihjeid, et mida see kõik ikkagi tähendada ja sümboliseerida võiks. näiteks et, wait for it, jälitavad sammud on lähenev puberteet ja vajadus naiseks saada. anna kannatust.
samas ma täitsa kujutan ette, kuidas selline asi tõlgitakse ära ja antakse Loomingu Raamatukogus välja ja kõik kiidavad. lihtsalt mulle isiklikult üldse ei meeldinud.
olin seda iseenesest mitte paksu raamatut juba esimese peatüki keskel pooleli jätmas, sest ma ei saanud MITTE MILLESTKI aru. siin on keegi, kes väidab, et ta on surnud, ja kirjeldab oma sündimist, kusjuures ta ema ei ole tema ema, aga samas on neid (emasid?) kaks tükki. näiteks.
aga kuidagi ikka venitasin teise peatükki välja ja sealt alates läks lugu koherentsemaks - justkui ikkagi oli ühe väikese Mehhiko tüdruku lapsepõlvelugu. kohutavalt palju maagilist realismi küll sinna juurde, teda muudkui jälitasid mingid sammud ja ründasid käärid ja diskrimineeris eukalüptipuu ja ma isegi ei julge mainida maagilist riidekappi (ei olnud nagu Narnia). nagu öeldud, polnud pikk raamat, aga ma ausalt ootasin pikisilmi, et sureks ära kõik, keda lubati, et surevad, sh peategelane (kes, õigus küll, oli algusest peale surnud) ja saaks ühele poole selle looga.
ja ma ikkagi poleks mitte millestki aru saanud, kui poleks lugenud eessõnast vihjeid, et mida see kõik ikkagi tähendada ja sümboliseerida võiks. näiteks et, wait for it, jälitavad sammud on lähenev puberteet ja vajadus naiseks saada. anna kannatust.
samas ma täitsa kujutan ette, kuidas selline asi tõlgitakse ära ja antakse Loomingu Raamatukogus välja ja kõik kiidavad. lihtsalt mulle isiklikult üldse ei meeldinud.