Scan barcode
fallingletters's review against another edition
3.0
I don’t think I am cut out for this particular kind of British children’s literature. I don’t really understand it?? (I had the same feeling about [b: The Owl Service|83829|The Owl Service|Alan Garner|https://images.gr-assets.com/books/1328875903s/83829.jpg|80927].) But it was a pleasant enough read, I suppose...I love how joyfully childlike Tolly is. I feel it’s rare to read about a character like him in today’s middle grade.
kittymamers's review against another edition
4.0
siin on kaks raamatut samade kaante vahel, üht olin tegelikult enne lugenud, teisest lootsin esimese järge, aga ainus, mis neid ühendas, oli tegevuskoht.
mõlemad olid omal moel üsna ägedad lood. tegevusajad on, kui hoolega vaadata, kuskil II maailmasõja järgses kümnendis, aga üldine vaib pigem ajatu või siis tükk maad vanaaegsem. esimese loo peategelane Tolly kohtub ja mängib samas majas Tudori-aegadel elanud lastega (ajaränd? vaimud? keegi ei tea); teises loos on maja välja üüritud kahele ekstsentrilisele prouale, kes võtavad suveks kostile ühe daami vennatütre ja kaks "displaced" last, kelle kohta tänapäeval öeldaks põgenikud. vanaaegsele lasteraamatule kohaselt on täiskasvanud heatahtlikud ja jätavad lapsed põhiosas omaette, nii et võimalik on läbida igasuguseid maagilisi seiklusi (ja keegi ei upu ära, sest lastekodule esitati laste valikul kaks tingimust: lapsed peavad oskama inglise keelt ja ujuda).
nagu ikka tolleaegsetes raamatus, leidub detaile, mis praegusest hetkest vaadates on puhas rassism (üks põgenikest on hiina päritolu ja kohe alguses tehakse selgeks, et kuna tema pärisnime Hsu ei suuda keegi hääldada, siis kutsutakse teda Ping). aga ka lihtsalt... ootamatuid detaile (Poolast tulnud Oskar, kelle isa venelased tapsid, sest ta ütles, et mõtted on tähtsamad kui relvad, voolib õhtuti küünlarasvast Hruštšovi kujukesi ja torgib neisse nõelu), mis panevad selle raamatu eristuma kümnetest teistest sarnastest "lapsed lustivad koolivaheajal" lugudest. lisapunkt selle eest, et mingit moraali kellelegi peale ei suruta, ongi lihtsalt armsad lood ja huvitavad tegelased.
"The two old ladies fortunately seemed to think that children were as well able to take care of themselves as cats. You only needed to feed them and turn them out."
mõlemad olid omal moel üsna ägedad lood. tegevusajad on, kui hoolega vaadata, kuskil II maailmasõja järgses kümnendis, aga üldine vaib pigem ajatu või siis tükk maad vanaaegsem. esimese loo peategelane Tolly kohtub ja mängib samas majas Tudori-aegadel elanud lastega (ajaränd? vaimud? keegi ei tea); teises loos on maja välja üüritud kahele ekstsentrilisele prouale, kes võtavad suveks kostile ühe daami vennatütre ja kaks "displaced" last, kelle kohta tänapäeval öeldaks põgenikud. vanaaegsele lasteraamatule kohaselt on täiskasvanud heatahtlikud ja jätavad lapsed põhiosas omaette, nii et võimalik on läbida igasuguseid maagilisi seiklusi (ja keegi ei upu ära, sest lastekodule esitati laste valikul kaks tingimust: lapsed peavad oskama inglise keelt ja ujuda).
nagu ikka tolleaegsetes raamatus, leidub detaile, mis praegusest hetkest vaadates on puhas rassism (üks põgenikest on hiina päritolu ja kohe alguses tehakse selgeks, et kuna tema pärisnime Hsu ei suuda keegi hääldada, siis kutsutakse teda Ping). aga ka lihtsalt... ootamatuid detaile (Poolast tulnud Oskar, kelle isa venelased tapsid, sest ta ütles, et mõtted on tähtsamad kui relvad, voolib õhtuti küünlarasvast Hruštšovi kujukesi ja torgib neisse nõelu), mis panevad selle raamatu eristuma kümnetest teistest sarnastest "lapsed lustivad koolivaheajal" lugudest. lisapunkt selle eest, et mingit moraali kellelegi peale ei suruta, ongi lihtsalt armsad lood ja huvitavad tegelased.
"The two old ladies fortunately seemed to think that children were as well able to take care of themselves as cats. You only needed to feed them and turn them out."
riaryan's review against another edition
3.0
I watched the TV series of this when I was a child, and rewatched it a few months ago. A creepy yet festive tale.
danicamidlil's review against another edition
3.0
Although the vocabulary needed to understand this old fashioned story is large, it would be entirely suitable to read to younger children, if an adult were around to define some of the words.
I kept waiting to it to get spooky, but it's the most chipper ghost story I've ever heard!
I kept waiting to it to get spooky, but it's the most chipper ghost story I've ever heard!